Friday, May 16, 2008

Kuidas me nii armsad oleme

Täna oli ilus päev. Sain isikliku arvuti kätte ja ilmselt hakkan k i r j u t a m a. Ehkki Internetiga on pidev jama, mis kahtlemata paraneb, on selle omamine tore. See on väike, valge, vaikne.

Hommikul vaatasime ,,Oneginit". Seda, kus on ülikaunis Liv Tyler. Mina pidasin Oneginit ilusamaks kui Lenskit. Erinevalt mõnest, muide. Oneginile oli korsetiga suurepärane rüht loodud. Tal oli imeilus silinder. Tahan ka torukübarat. Siiski jäi filminauding väikeseks, sest film oli raamatuga võrreldes napakas ja liigagi tihti pimedates ruumides filmitud. Võib-olla oli see vaid hommikuvalgusest tingitud mulje.

Pärastlõunast käisime ühe soppiderohke Lõuna-Eesti järve ääres puid istutamas. Mina sinna täpselt selle pärast kaasa läksingi. Ühe ja ,,murdosad" puid sain istutatud: ei leidnud kaevajat ja ikkagi veel hella talda ei tahtnud veelgi enam traumeerida. Viimaks leidsin endale tegevust ,,vee inimesena". Ammutasin järvest vett kanistreisse, lasin neid mõnel tüübil kohale vedada ning kastsin auke enne ja pärast istutamist. Istutasime tamme-, kase- ja männiistkuid. Riigi kasuks. Puud on parimad.

Lõpuks sõime ka. Igaüks võis soovitatavalt midagi kaasa võtta. Minu liikumisvõimalused olid eile piiratud, seega ka tõenäosus midagi kaasa osta. Kellegi organiseerimise tahtmine puudus ka. Pidin jääma siis mingil määral ühe tüübi leivakotile. Õõvastavalt öeldud.

Kuna kedagi teovalmit ei leidunud, tegi klassijuhataja lõpuks laari kartulisalatit kaasa. Isevalitud vorstidest ja šašlõkist sai piisav eine + nurmenukud aka nurmenukid. Minu kõhuga oli üliväga korras. Sama ajal sai ka korvpallimänge mängida, järvel paaditada või saunas käia. Viimast võimalust kasutasid vaid kolm, kes jooksid vähemalt kaks korda ka ujuma.

Sõudsime siis jäevel ja kujutlesime, et tegemist on Läänemerega. proovisime Soome ja Inglismaale sõita, aga aerutamisoskusi ja -tahet jäi vajaka. Keegi kahtlustas, et ma olla j ä l l e pilves. Napakas.

Kaks klassiõde vaatasid suure rahutuse tõttu ,,Marinat". Läksin uudistama mitu korda nad issandat nimetavad -- ei kordagi. Nad teadsid seda nalja. Ei no tegelikult vaatasin ise ka. Targutajad seletasid selle peale midagi tänapäeva lastest. Mingeid tänapäeva lapsi pole olemas.

Koju saamiseks kutsusin isa järele. Võtsime linnasõiduks ka kolm klassikaaslast. Kaks neist otsustasid viimasel hetkel, et ei lähe bussiga. Pendeldajad, aga tore, et tulid. Üks rääkis, kuidas ta veini ostma läheb: vein on kultuurne. Kus kultuur on see, kuidas purju jäämata võimalikult palju juua, on lahjendatud vein õige alkohol. Õige valik, aga alkohol.

Suvi ju tuleb!!
Emotervitused talle!

No comments: