Kool ja jälle minu mjusotsentriline maailmapilt

Nüüdsiis olen ma alates suvest juba kolm nädalat koolis käinud ja teinud mõne järelduse: selline riigikoolisüsteem, nagu see keskmises koolis on, hakkab vaikselt ära tüütama. 10++ ainet on ikka väga raske korraga õppida nii, et oleks võimalik sellest ka ise aru saada. Järgmisest aastast lubatakse perioodiõpet ja uut maja.

Klassiga (klassi inimestega) on see-eest kõik HÄSTI. Külastasime eelmisel teisipäeval üheskoos Uhti-Uhti uhkesti klassijuhatajat. Tulemus oli väga kaif (araabia k. nauding). Ma mõistsin, avastasin päev hiljem, et mul pole ka laulukaare all seistes sellist ,,minu inimste" tunnet olnud. Mõelda vaid, et just mina olin see, kes salaprotesteeris pisarsilmil ööl vastu kolmandat septembrit koolimineku vastu.

Igasuguseid naljakaid mõtteid tuleb laupäeva öösel pähe. Näiteks kirjutada Google otsingusse "Muse Invincible". Antud manöövri tulemuseks oli leid Delfist nimega ,,Rivo: Muse tegi Riias võimsa rokkooperi". Autoriks (nagu ma hiljem avastasin, sest mulle, tobukesele, jääb ju esmapilguga silma ainult Muse) Rivo Kingi ehk mina-kes-ma-ei-oska-talutavalt-laulda-aga-ei-saa-sellest-ise-veel-aru. Ei no issand! Viisipidamine on küll olemas, aga nentides fakti, et Marko Matvere oli minuvanusena üldse out of tune (loe: laulis omamoodi; kõik ju oskavad laulda), aga vaadates, mis tasemel ta nüüd on, siis [ja kuna Muse´i tummar ei pea viisi (teeb Kingi puhul sama välja)] on minu soovitus Rivole (juhul kui ta tahab muusikas lavavapealse tegelasena tõmmelda) trummariks hakata. Ega mul tema vastu midagi ju ei ole -- ta on täiesti talutav kuju ja pealegi on meil enam-vähem sama muusikamaitse, aga jah see, et ta ronib igale poole iseend lolliks tegema, ja see reportaaž... Igatahes peale kommentaaride lugedemist arvan ma ka, et võib-olla tõesti oleks tahtnud rohkem kuulda ka Jurmala veepargi torueelistustest ja Lido menüüst, kui neist juba artiklis juttu oli. Kes tahab ise lugeda/teada saada, siis http://noortekas.delfi.ee/tuum/rivo/article.php?id=16343981.
Aga paistab, et Kingit võiks ikka enne magamaminekut lugeda. Minul tulid ikka hirmilusad uned.

Täna hommikul käisin kassipoegadega turul. Kassid paistsid küll külmetavat, aga mina mitte; olime seal vähemalt poolteist tundi. Kõige selle tulemusena leidis üks kiisu kolmest kodu. Koju tagasijõudmine oli päris vaevaline. Kassid ei tahtnud kotis kuidagi magada ja Tartu vanima monumendi juures lasin ma nad kotist välja. Kõndisid mul kahekesi päris korralikult järel. Ainult, et pidevalt pidi kssitama, et nad valele poole minema ei läheks. Üks naisterahvas kõndis meile vastu ja imestas. Eks ma ole ju natuke edev. On äärmiselt kindel, et üks kiisu leiab veel kodu.

Täna õhtul kuulsin ma Inglismaa kaugustest Skype abil ühe toreda inimese häält. Mu ema rääkis temaga nt puhaku-tema-hing-rahus Kaljo Kiiskist. Veel enne seda käisin ma Supilinnas lambaliha seentega ning ohtra maitsestusega söömas. Toit oli tehtud lõkkel ja taldrikut ei saanud, ainult kartuli ning fooliumkile, milles neid küpsetati. Mõndade inimestega lihtsalt on nii, et nenede juuresolekul kaotavad teised inimesed enesekontrolli ja kukuvad tegema asju, mida nad muidu ei teeks, hiljem kahetsevad. Õnneks sain minema veel enne, kui ma üliopakaks jõudsin minna.

Nädal läks ikka , nagu öeldakse, asja ette. Nagu alati. Oleks läinud veelgi enam, kui oleksin suutnud midagi korrlikult õppida ja magada. Nädalavahetuse lood:

- Muse Lyrics

(keegi, vist Dom, ütles umbes: see oleks nagu ühe teise ansambli lugu.
see on positiivne)


Chalice ,,Minu inimesed"

iga p2ev n2en mis koht on
maailm
tihti millised v6ivad olla teised
on ikka p2ris suur 6nn
et nemad on minul
tahan et nad teax et mina
olen nendel
et nad on...

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis...

...käin ma nüüd teises koolis. Hoopis teises koolis. Esimesel esmaspäeval avastasin ma, et minuga samasse klassi läheb veel üks mitte väga võõras inimene. (Või koguni kaks. Ühega neist pole ma eales sõnagi rääkinud.) See oli tore. Klassijuhatajaks on esmamuljelt entusiastlikku maski kandev vanem-provva- (mitte proua) -saksa keele õpetaja. Kelle teine laps on ,,õnneks poeg". Tegi meile ja meiega suhkrutüki-nalja, milles igaüks peab ütlema oma nime, hoides suhkrutükke ülahuule all hammastena. Vägev naeruteraapia.

Päeval oli ka tore. Ajasin ja lasin ajada ,,kambast" nii palju kokku kui võimalik ehk siis 2 + mina. Ülejäänud polnud v õ i m e l i s e d tulema. Vaatasime, aga tegelikult vist ikka vaatasin, mis imeplakateid plangule purskkaevu ümber oldi kleebitud ja lugesin nn ,,Ussisõnameest". Siis saabus nr 2 ehk neiu M ja me ootasime neio M-i. Viis minutit peale kokkulepitut ütlesin ma, et 10 min hilineda on absoluutselt normaalne maksimum ja ta saabuski 10 min hiljem. Käisime kooki söömas ja chatisime, kuidas me kõik tegelikult ÜÄG-sse (Ühte Änksasse Gümnaasiumisse) (tagasi) õppida tahame. Nägime ja mina kallistasin noorhärra J-i, keda nemad ei tunne. Oli tore teda enne kella kuut näha.
Trenn oli ka. 2/7 olid uued, aga see ei tähendanud midagi. (Sensei) ML on plaan tasureformi teha, aga mina ei tea, milline see täpselt-täpselt on. Tegime harjutust ,,Edelweissi" ja laulsime selle järgi.

Esimene koolipäev algas füüsikaga. Sellest poleks olnud midagi, kui õp herr RV ei oleks tundi õrnalt õndsasti kihva keeranud. On lihtsalt hämmastav, kuidas talle võis pähe tulla teha minu nime järel paus ning minu isa nimi välja öelda, kuigi kusimusena, aga ikkagi. Oleksin pidanud vastama ikka Ants Raud. Sedasi nende endiste bändimänežeridega läheb. Sellest on kahju.

Üleüldse on nüüd kaks nädalat hiljem kõik enam-vähem paigas. Matemaatika õpetaja pr MO on karmi-vinguv-häälne, justkui rõõmustab, kui keegi midagi valesti ütleb või teeb, aga ära ei söö. Tegelikult täiesti tore inimene. Keemiat annab ka üks proua, proua RR. Ma kahtlustan, et ta on vanatüdruk. Mina ei vahetaks teda isegi enda ema vastu välja. Õpetaja nimetab ennast vana kooli inimeseks, aga tundub ekstsentriline ja nupust nikastanud. Muidugi on mule kõigi keemikutega seniajani üllatavalt kultuurišokilised kogemused. See on vist nende kalduvusest igasugu a u r e sisse hingata. Vene keele õpetaja on aga väga lootustandev. Temaga ma kindlasti õpin ka midagi. Inglise keele teadmisi edastab üpris noor naisterahvas. Tal on kalduvus vahetunnikella algusest alates trance sisse lülitada. Pealegi on ta ka ,,väga lahke". See avaldub selles, et ta laseb nii meil, kui ka poolel koridoril seda kuulata. Teine osani ei jõua nn meloodia seetõttu, et ta kadetseb ja ei keera muusikat väga valjuks.

Ka geograafia õpetajal on kalduvus jama suust välja ajada nagu keemia õpetajalgi, kuid siiski väiksem. Temal reaalsustaju veel eksisteerib. Tegelikult pole see üldse tähtis. Pealegi on mul tunne, et väga paljudel tunniandjatel on kalduvus just minu (loomulikult ka paljude teiste) nägu rahvamassist üles otsida. Nagu ka täna.

Täna oli minu elu kõige lebom spordi- ehk tervisepäev. Kella 10-ks hommiku kohale, 15 min passimist ja 45 min loengut rühist, mis pani mul selja valutama. Siis tegime sporti ka ehk hüppasime aeroobikat eesotsas (ilmselt) õpetaja (halvasti väljakukkunud tibi) SP-ga. See oli tegelikult, nagu hiljem selgus, soojenduseks nelile, kes hakksid pendelteatejooksus klassi esindama. Mina sain kisakooritada, mis mulle väga sobis. Lõppkokkuvõttes võitis meie klassi vaieldamatu ülekaaluga ehk 3 võitu 3-st jooksust. Ilmselt sellepärast, et meil oli kõige rohkem poisse ehk viis nagu humanitaarides ikka. Auhinnaks oli kilepakendatud puuviljavaagen/kandik.

Meid on senise rebaseseisuse tõttu küll nöögitud, aga meie hüüdlauseks saab kindlasti olema: Kartke rebaseid! Nagu laulusalmgi ütleb (muudetud Contra):

Rebane-rebane, metsa sanitar,
kus te raiped lebate seal tema söönuks saab.

St värisege! Meie laseme endaga teha vaid seda, mida me tahame, et meiega tehtaks. Urr.

Mort-и-Meeria

P.S. Kõik "pidalitõbised" mõelgu, kuidas oma elu sünkroniseerida teiste, selle lifestyle´i mitteharrastajate omaga. Mina nende praegust elustiili ei toeta ega poolda. Nagu ka paljude teiste valikut.

P.P.S. Päeva või nädala lugu: Muse "Map of Your Head".

- Muse Lyrics