Osa sellest, mida eespool pole

Praegu toimub see, et ema tõstab tube ümber. Ta tõi kõik Shakespeared ja müüdiraamatud minu uue õppimiskoha ligi, et mul parem keskenduda oleks. Tõenäoliselt see toimibki. On nii palju, mida ma pole jõudnud siis kirja panna. Näiteks minu sugulintski sooviosa sellest, kuidas me mai viimasel nädalavahetusel kahekesi Päenu muuli peale seiklesime. Ma olin muidugi siis veel invaliidsem kui praegu. Hetkel olen ma kõige invaliidsem peast, sest ma tean, et mu jalg ei saagi enam endiseks, sest seal on nüüd lisaluu. Mu emal on vastasjalal samasugune ja tema on sellega terve minu eluaja lahedasti ära elanud. Nüüd ma argumenteerin selle pärast kehalise õpetajatega. Ega ma olen ise ka laisk olnud.

Käisime Port Arturite toidupoes moona toomas ja leidsime muuli isegi üles. Sellel oli tore kõndida. Ei mäetagi enam kas me rääkisime või olime vait. Lõpus istusime. Seal on mingi kõrgendus ja tarbisime moona. Tema kahjuks pähkelieid ei armasta. Neid pidin üksi sööma. Siis läksime tagasi ja otsisime bussipeatuse. Üks buss tuli õige pea, aga tundus, et see läheb vales suunas ja bussijuht oli ka väheabivalmis. Lollid olime, lähemale oleks ikka saanud. Sedasi ootasime me umbes tunni ja lobisesime. See kõik jäi mõttetuks: üle tee paiknevasse peatusesse saabusid mingid ossid ja hakkasi meie vastu huvi tundama. Seega: lasime jalga. Kiirkõnnil vist.
Kõigi Murphey seaduste kohaselt sõitis buss, mida me terve aja oodanud olime, meist mööda ja joosta ka ei saanud. Läbisime terve tee vanaema juurde jalgsi.

Toona sain ma Pärnu nii, et õnnestus sattuda kooli eeskujulike ja tublide sekka, kellele korraldati ekskursioon Tallinnas. Sugulintski elab seal. Tänu minule õppis ta KuMu-sse, mis oli meie vaatamiste lõpp-punktiks, tulema. Seal võttis ta minu sappa ja läksime tema ema töökoha juurde, et tema koju sõita. Autosõit oli masendav, sest isa oli oma pisipojale liiga kitsad ja palavad püksid valinud. Ise ta sellest aru ei saanud. Oli sumal ja nõme olukord. See oli esimene kord, mile ma end nii hipina olen tundnud.

Suvel oli neil tähtis pulma-aastapäev, mille peol ma ka attendisin. Sedasi möödus mu leedo. Süüa oli liiga palju ja šašlõkk oli külm. Päike oli ilus. Vahepeal müüsin veel Suveaarial pileteid.

Tänu sellele sain esimest korda normaalselt aru, milleks abielu on. Oma vanemate pealt pole ma seda kunagi vaadata saanud. Minu emal on ebaeeskujulik pereelu. Seepärast ükski mees tema kõrval vastu ei pea. Vahel ütleb ta, et tal oli lihtsalt haruldase karakteriga isa. Sarnast abikaasat ei leiakski. Seega olengi natuke targem.

- Patrick Wolf Lyrics