Friday, September 14, 2007

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis...

...käin ma nüüd teises koolis. Hoopis teises koolis. Esimesel esmaspäeval avastasin ma, et minuga samasse klassi läheb veel üks mitte väga võõras inimene. (Või koguni kaks. Ühega neist pole ma eales sõnagi rääkinud.) See oli tore. Klassijuhatajaks on esmamuljelt entusiastlikku maski kandev vanem-provva- (mitte proua) -saksa keele õpetaja. Kelle teine laps on ,,õnneks poeg". Tegi meile ja meiega suhkrutüki-nalja, milles igaüks peab ütlema oma nime, hoides suhkrutükke ülahuule all hammastena. Vägev naeruteraapia.

Päeval oli ka tore. Ajasin ja lasin ajada ,,kambast" nii palju kokku kui võimalik ehk siis 2 + mina. Ülejäänud polnud v õ i m e l i s e d tulema. Vaatasime, aga tegelikult vist ikka vaatasin, mis imeplakateid plangule purskkaevu ümber oldi kleebitud ja lugesin nn ,,Ussisõnameest". Siis saabus nr 2 ehk neiu M ja me ootasime neio M-i. Viis minutit peale kokkulepitut ütlesin ma, et 10 min hilineda on absoluutselt normaalne maksimum ja ta saabuski 10 min hiljem. Käisime kooki söömas ja chatisime, kuidas me kõik tegelikult ÜÄG-sse (Ühte Änksasse Gümnaasiumisse) (tagasi) õppida tahame. Nägime ja mina kallistasin noorhärra J-i, keda nemad ei tunne. Oli tore teda enne kella kuut näha.
Trenn oli ka. 2/7 olid uued, aga see ei tähendanud midagi. (Sensei) ML on plaan tasureformi teha, aga mina ei tea, milline see täpselt-täpselt on. Tegime harjutust ,,Edelweissi" ja laulsime selle järgi.

Esimene koolipäev algas füüsikaga. Sellest poleks olnud midagi, kui õp herr RV ei oleks tundi õrnalt õndsasti kihva keeranud. On lihtsalt hämmastav, kuidas talle võis pähe tulla teha minu nime järel paus ning minu isa nimi välja öelda, kuigi kusimusena, aga ikkagi. Oleksin pidanud vastama ikka Ants Raud. Sedasi nende endiste bändimänežeridega läheb. Sellest on kahju.

Üleüldse on nüüd kaks nädalat hiljem kõik enam-vähem paigas. Matemaatika õpetaja pr MO on karmi-vinguv-häälne, justkui rõõmustab, kui keegi midagi valesti ütleb või teeb, aga ära ei söö. Tegelikult täiesti tore inimene. Keemiat annab ka üks proua, proua RR. Ma kahtlustan, et ta on vanatüdruk. Mina ei vahetaks teda isegi enda ema vastu välja. Õpetaja nimetab ennast vana kooli inimeseks, aga tundub ekstsentriline ja nupust nikastanud. Muidugi on mule kõigi keemikutega seniajani üllatavalt kultuurišokilised kogemused. See on vist nende kalduvusest igasugu a u r e sisse hingata. Vene keele õpetaja on aga väga lootustandev. Temaga ma kindlasti õpin ka midagi. Inglise keele teadmisi edastab üpris noor naisterahvas. Tal on kalduvus vahetunnikella algusest alates trance sisse lülitada. Pealegi on ta ka ,,väga lahke". See avaldub selles, et ta laseb nii meil, kui ka poolel koridoril seda kuulata. Teine osani ei jõua nn meloodia seetõttu, et ta kadetseb ja ei keera muusikat väga valjuks.

Ka geograafia õpetajal on kalduvus jama suust välja ajada nagu keemia õpetajalgi, kuid siiski väiksem. Temal reaalsustaju veel eksisteerib. Tegelikult pole see üldse tähtis. Pealegi on mul tunne, et väga paljudel tunniandjatel on kalduvus just minu (loomulikult ka paljude teiste) nägu rahvamassist üles otsida. Nagu ka täna.

Täna oli minu elu kõige lebom spordi- ehk tervisepäev. Kella 10-ks hommiku kohale, 15 min passimist ja 45 min loengut rühist, mis pani mul selja valutama. Siis tegime sporti ka ehk hüppasime aeroobikat eesotsas (ilmselt) õpetaja (halvasti väljakukkunud tibi) SP-ga. See oli tegelikult, nagu hiljem selgus, soojenduseks nelile, kes hakksid pendelteatejooksus klassi esindama. Mina sain kisakooritada, mis mulle väga sobis. Lõppkokkuvõttes võitis meie klassi vaieldamatu ülekaaluga ehk 3 võitu 3-st jooksust. Ilmselt sellepärast, et meil oli kõige rohkem poisse ehk viis nagu humanitaarides ikka. Auhinnaks oli kilepakendatud puuviljavaagen/kandik.

Meid on senise rebaseseisuse tõttu küll nöögitud, aga meie hüüdlauseks saab kindlasti olema: Kartke rebaseid! Nagu laulusalmgi ütleb (muudetud Contra):

Rebane-rebane, metsa sanitar,
kus te raiped lebate seal tema söönuks saab.

St värisege! Meie laseme endaga teha vaid seda, mida me tahame, et meiega tehtaks. Urr.

Mort-и-Meeria

P.S. Kõik "pidalitõbised" mõelgu, kuidas oma elu sünkroniseerida teiste, selle lifestyle´i mitteharrastajate omaga. Mina nende praegust elustiili ei toeta ega poolda. Nagu ka paljude teiste valikut.

P.P.S. Päeva või nädala lugu: Muse "Map of Your Head".

No comments: